Susan tuli lõunapausi ajal parki jalutama. Juba kaua polnud nii ilusat päikselist päeva olnud, nii et kohe tõmbas välja. 
   Ümberringi oli palju rohelust ja lillede värvikirevust. Lillede kohal oli näha töökaid mesilasi lendamas, kes ikka ja jälle mõne kauni õie sisse maandusid. Õrnad liblikad lendlesid otse nina alt mööda. Eemal paistis väike purskkaev, mille lähedal keksisid ringi vilkad linnukesed. Neist natuke kaugemal luusis priske musta-valgekirju kass. Kui ta lindudele vargsi lähenes, tõusid need ehmatades lendu.
   Susan märkas pargipinki ja suundus selle poole. Pingi juures tundis ta sigareti lõhna, mis ilmselt tuli sealsamas asuvast prügikastist, ja otsustas muu istekoha otsida. Natuke kõndinud, leidis ta ühe pingi elupuu halja oksa all ning võttis mõnusasti istet. Ta imetles looduse ilu ja tunnetas elu imelisust, sirutas selga ning hingas sügavalt värsket õhku kopsudesse. Küll oli nauditav olemine! Mitte kuidagi ei tahtnud ta täna enam tööle naasta, umbsesse kontorisse arvuti taha klõbistama minna. Susan lausa ohkas, kui selle peale mõtles. Pealegi oli tal tol päeval ühe kolleegiga väike arusaamatus tekkinud ja see häiris teda natuke. 
   Susan sulges silmad ja kuulatas hääli ümberringi: linnukesed siristasid, vesi purskkaevus pahises, kusagil haugatas koer, oli kuulda laste kilkeid. Korraga valdas teda taas täielik rahu- ja vabadustunne ning ta otsustas, et tuleb sellest pargist veel ka pärast tööpäeva lõppu läbi.

Võta ühendust

E-mail: info@mindiks.ee