Mattias mängis aias naabripoiss Erkiga palli. Grete võttis sealsamas lähedal murul pikutades päikest, jälgides ühtlasi ka väikest Ketlinit, kes aina ringi tatsas.

  Korraga veeres pall maasikapeenrasse. Mattias jooksis seda ära tooma ja märkas kummardudes lehtede all punetust. Lähemalt vaadates leidis ta kaks küpset maasikat.

   „Ohoo, maasikad!“ hüüdis ta rõõmsalt ja noppis need kiirelt ära.

   „Oot-oot!“ sekkus Grete. „Jaga ikka teistega ka!“

   „Ma viingi ühe Erkile,“ ütles Mattias naabripoisi poole kõndides.

   „Aga meie Ketuga oleme ka siin,“ pahandas Grete. „Me tahame ka maasikaid.“

   „Neid on ju ainult kaks, meid on rohkem. Kuidas ma saan siis teile ka anda?“ oli Mattias nõutu.

  „Oh, kulla venna, vahel on vaja mõte rohkem tööle panna,“ ütles Grete end päevitustekilt püsti ajades. „Kõik on ju väga lihtne. Anna üks maasikas meile – ma näitan, kuidas teeme.“

   Mattias ulataski ühe maasika natuke kahtlevalt Gretele. Grete kutsus Ketlini lähemale ja hammustas siis maasikast pikemalt mõtlemata pool ära.

   „Mm, kui hea!“ mõmises ta rahulolevalt ja pistis teise poole Ketlinile suhu. Ketlin sõigi isukalt maasika ära ja sirutas käe Grete poole, lootes, et ehk saab veel.

  „Kahjuks praegu rohkem ei saa, varsti jälle,“ seletas Grete nooremale õele ja ütles siis Mattiasele: „Teie tehke samamoodi, siis saavad kõik maitsta.“

   Poisid poolitasidki maasika ära. Nii said kaks maasikat nelja inimese vahel võrdselt ära jagatud.

Võta ühendust

E-mail: info@mindiks.ee